Elektrilise takistuse R (resistance) ühikuks on oom, mis tähendab 1 amprise voolu teket kui 1 voldine pinge läbib 1 oomise (Ω) takistusega piirkonda.
Metallides on suureks takistuse põhjuseks aatomite soojusliikumine, mis segab vabade elektronide liikumist. Takistus on suurem juhtme väiksema ristlõike pindala korral ja ka pikema juhtme korral. Metallide takistus tõuseb soojenedes seosega temperatuur astmes 5 elektrone hajutavate soojuse tõttu vibreerivate molekulosade tõttu. Madalamal temperatuuril on see seos rohkem temperatuur ruudus ja siis paistavad takistajana teised elektronid. Ka kõrgemate temperatuuride puhul liidetakse mõlemate temperatuurist sõltuvate seoste mõjud omavahel kokku. Metallide takistused on tavaliselt mõnikümmend mikrooomi.
Pooljuhtides läheneb takistus absoluutse nulli lähedase temperatuuri puhul lõputult suurele. Soojenedes langeb pooljuhtide takistus eksponentsiaalselt ning vabu elektrone andvate lisanditega võib takistuse saada metallidele omaseks. Soojusliikumine on pooljuhtidel vabade elektronide allikaks, mis oleksid muidu liiga tugevalt aatomitega seotud, et elektrivoolu vahendada.
Elektrolüütide puhul sõltub takistus ioonide kontsentratsioonist. Destilleeritud vees võib elektrijuhtivus olla nullilähedane, kuid soolvesi juhib elektrit. Ioonide vesilahuse puhul takistavad voolu sellised takistused nagu rakumembraanid ja teised lahustunud aineid mitteläbilaskvad materjalid.
Vaakumi takistus on 376 oomi.
Eritakistuse (resistivity) puhul on ühikuks oomi meetri kohta, mis näitab materjalidele omast võimet elektrit läbi lasta.
Takistite ühendamisviiside mõju kogutakistusele.
No comments:
Post a Comment