Wednesday, October 12, 2011

Elektroni diffraktsioon



Kuna elektronid käituvad sarnaselt teiste sarnaselt väikeste objektidega osaliselt lainena, siis võivad nad sarnaselt heliga levida kergelt ümber nurga tekitades sellega mustri, millest võib aine struktuuri tuvastada. Elektronid kiirendatakse eelnevalt läbi kindla pinge erinevuse ning nende muster tuvastatakse näiteks fotoplaaadiga, fosforkihi või digitaalkaamera sensoriga.



Kui röngtenkiirguse diffraktsioon tekitab palju punkte, siis elektronide diffraktsioonile on omaseks ribalaadsete alade teke, mis ristuvad üksteisega. Selliseid ribasid nimetatakse (vist) Kikuchi joonteks (Kikuchi lines). Röngtenkiirgusega leitud täpid kaovad ja tekivad kristalli pööramisel kiiresti kuid elektroni diffraktsioonil liiguvad need katkematult ja sujuvamalt. Iga Kikuchi joon seostub Bragg'si diffraktsioonile omaselt ühe väikese kristallstruktuuri osaga.
Elektroni lainepikkus võib olla ~2 pikomeetrit ning kristallstruktuuris korduvad struktuurid on tavaliselt mõnisada pikomeetrit. Bragg'i diffraktsiooni nurk võib 300 keV elektronidega olla veerand kraadi. 
Ribade tähistusel kasutatakse kristallograafias üldiselt kasutatavat Miller'i indeksit, milles saab numbrilise väärtusega kirjeldada külgede orientatsiooni x, y ja z telgedel. Näiteks (100) tähistab a1 teljega ristuvat külge ning (010) a2 teljega ristuvat külge.

No comments:

Post a Comment