Sunday, August 28, 2011

Kleepuvus

Liimina võivad mõjuda peaaegu suvalised pikad molekulid. Lahustatuna on selliste molekulide tavaliseks tunnuseks lahuse limalaadne viskoossus.

Orgaanilisi lahusteid (tihti bensiini või atsetooni) sisaldavad liimid koosnevad lisaks lahustile pikkadest polümeeridest, mis hakkavad lahusti auramisel omavahel ligi tõmbuma.

Üheks tavaliseks polümeeriks on sellistes liimides polüvinüülatsetaat (PVA). Teisteks tavalisteks koostisosadeks on teised kuivanult kummilaadsed ained nagu lateks.
Teibis, plaastrites ja kleepepaberites võidakse kasutada ka orgaanilise lahustita polümeere, mis kinnituvad muuhulgas Van der Waalsi jõuga teise materjali külge. Kleepepindade tegemisel lisatakse lahustatud liim soovitud pinnale ja kuivatatakse see ära. Täiendavalt võidakse kuivatatud polümeere kuumutada, et nende vahel keemilisi sidemeid tekiks.

Mõned
liimid hoiavad materjale koos läbi materjali imendudes ja tahkestudes kuid tavaliselt hoiavad liimi koostisosad asju koos positiivsete ja negatiivsete laengute omavahelisi tõmbumisega, mida esineb kergelt ka mittepolaarsetes molekulide vahel Van der Waalsi jõuna.

Polümeerse struktuuriga kollageen moodustab umbes veerand inimeses olevast valgulisest materjalist olles tavalisem nahas, liigestes, organite seintes, karvades, küüntes ja luudes.
Loomsed liimid sisaldavad loomadest välja keedetud kollageeni millest tehtud liimi on tuhandeid aastaid kasutatud. Ka sellega saab klaasi liimida kuid probleemide hulka jääb risk, et bakterid lagundavad selle ära.

Superliimides sisaldub toimeainena tsüanoakrülaate. Pildil on etüültsüanoakrülaat. Ühiseks struktuuriks on sellistel ainetel pildil kõige parempoolsest hapnikust vasakule poole jääv.
Vee mõjul moodustavad need molekulid kiiresti polümeere ning selliseid aineid saab kasutada vee all. Samas lahustuvad need orgaaniliste lahustite mõjul nagu näiteks atsetooniga.


Polümeeride vahelisi ühendusi saab lisaks kuumusele tekitada ka ioniseeriva kiirgusega nagu UV, gamma kiirgus või elektronkiirega. Tavaliseks ühendavaks aineks on väävel, mis hoiab näiteks valkudes alaosasid koos kaitstes neid kuumuse kuju moonutava mõju eest. Pildil on illustreeritud kummi vulkaniseerimist kus väävliga kuumutades võib haprast materjalist saada tugevama kummi, mida kasutatakse muuhulgas sõidukite ratastes.

No comments:

Post a Comment