Neutrontähed

Neutrontähed on eeldavasti umbes aatomi tuuma tihedusega endised tähed, millele on kindlate vaatluste järgi omaseks korrapärane raadiosignaali teke ja mateeria väljumine joa või laieneva rõnga kujuliselt. Neutrontähed tekivad supernoovade järel ning nende plahvatuste pilvedest võib leida neutrontähtedele omast püsivat raadiosignaali.

Võimalikud omadused:
Magnetvälja tugevus on neutrontähtedel alates miljon teslat kuni 100 miljonit teslat. Inimeste tehtud teadaolevas võimsaimas magnetväljas oli 2800 teslat.
Võimsama magnetväljaga neutrontähti nimetatakse magnetarideks ning nende magnetväli on kuni 0,1-100 miljardit teslat. 
Tihedus 2 × 10¹⁷ kg/m³ , mis on ka hinnanguline prootonite ja neutronite tihedus.
Pinge voltides võib olla 10¹⁶ volti. Võrdlusena on välgunoole otste vahel erinevuseks ~100 miljonit volti.  

Kui tähe mass on 1,4 kuni 2 või 3 kordse päikese massiga, siis võib jaguda gravitatsiooni, et panna survega elektrone ja prootoneid neutroniteks liituma. Musta augu tekke eelduseks on üle 3 kordne päikese mass. 
Raadius on päikese massi kohta ~20 km ning teelusika jagu võib kaaluda miljard tonni. Võrdlusena on neutrontähele eelneva tihedusega valgetes kääbustes (elektronide tihedus saaavutab umbes maksimumi kuid neutroniteks kokku surumist ei toimu) teelusika jagu materjali 5 tonnise massiga. 

1967. avastati taevas korrapäraselt raadiolaineid eraldavad koht, mida peetakse nüüd neutrontäheks. Esimese sellise koha sagedus oli ~1,3 sekundilise korduva rütmiga ning signaalide sagedus oli saja miljondiku sekundi täpsusega.
Hiljem avastati 0,03 sekundilise (heli ja välimus) sagedusega pulsar (crab nebula sees), milles on ka rütmiline röngten ja nähtava valguse kiirgus. Selle sagedus aeglustub kiirusega umbes sajamiljondik sekundit päevas ning vahel esineb kiiremat aeglustumist põhjustav sündmus. Aeglustumise kiirus on umbes kooskõlas hinnangulise energia kuluga, et sellist kiirgust alal hoida. Kuna samast allikast pärines nähtav valgus ja raadiolained, siis arvutati nende erineva kohalejõudmise aja järgi vahepealses vaakumis elektronide keskmiseks tiheduseks 1 elektron 30 kuupsentimeetri kohta.
Vahel esineb "tähevärinaid", mis võivad signaalide teket kiirendada.
Seni on leidud ka ~40 kaksikpulsarit ning osad neist on erinevate sagedustega.
2000 valgusaasta kaugusel olev PSR J0737-3039A koosneb kahest eri sagedusega pulsarist. Ühe sagedus on 44 korda sekundis ja teisel korra iga 2,8 sekundi järel.

Klipp 30 hertsisest krabi pulsarist.

Näited pulsarite sagedustest alates tavalistest ~1 Hz kuni teadaolevalt kiirusega teisel kohal oleva ~600 hertsini.