Magnetismi liikidest

Materjalid jagunevad vastavalt välisele magnetväljale kaasnenud reaktsioonidele 3 põhigruppi. Diamagnetism esineb nõrgalt kõigil materjalidel ning see põhjustab magnetväljast eemaldumist. Kui ainel esineb teisi magentismi vorme, siis varjutavad need ära diamagneetilise käitumise kuid nende omaduste puudusel on tegu diamagnetiga. Diamagneetilisteks aineteks on plastikud, üldiselt elusolendid, vask, vesi ja klaas. Paramagnetism põhjustab välise magnetvälja mõjul samasuunalist magnetiseerumist materjalis endas. Ferromagnetism esineb põhiliselt raua ja nikli laadsetel ainetel tekitades nendes tihti püsivat magnetvälja ja välise magnetvälja korral võib neis toimuda magnetiseerumine, mis võib olla välisest magnetväljast tuhandeid kordi tugevam. Koos magneetiliste domeenide joondumisega välise magnetvälja mõjul kaasneb ferromagnetitel ka mõõtude muutumine, mis põhjustab näiteks rauas 60 Hz vahelduvvoolu mõjul 120 Hz suminat mõõtude vahelduva muutumise tõttu. 
Diamagnetismi korral tekib materjalis välise magnetvälja mõjul sisemine magnetväli, mis blokeerib välist magnetvälja. Elektrijuhid mõjuvad diamagneetiliselt kui nende ümber toimub kiire magnetvälja muutumine kuna juhtmes tekkiv magnetväli hoiab ennast mõnda aega alal. Ülijuhid on äärmuslikumad diamagnetid kuna nendes võib vool takistuseta püsida.
Kõik aatomid tekitavad magentvälja elektronide liikumise tõttu. Enamasti need summutavad üksteist vastastikku kuid paramagnetites ei blokeeri need üksteist nii põhjalikult.


Aatomites tekitavad magentvälju liikuvad laenguga osad nagu elektronid ja prootonid. Väline magnetväli avaldab mõju kohalikule magnetväljale tekitades välist magnetvälja tõrjuvat reaktsiooni.

Seda võib illustreerida näiteks positiivsete laengutega. Kui vaataja asub magnetilises põhjapooluses ja tema ees on magnetiline lõunapoolus, siis risti nende kahe pooluse vahelt läbi lendav positiivne osake hakkab magnetvälja mõjul selles vaatepunktis vastupäeva liikuma (elektron liiguks sellises olukorras kellaosuti suunas) muutmata selle mõjul kiirust. Positiivne osake tekitab magnetvälja parema käe haarde reegli järgi kus sirutatud parema käe põidla suunas liikuv osake tekitab magnetilise pooluse magnetvälja, mis on kõverdatud sõrmede suunas. Ringis vastupäeva liikudes näitaks need sõrmed ringi seest vaataja suunas ning ringis tekkinud põhjapoolus osutaks vaataja poolse magentilise põhjapooluse suunas tekitades tõukuva reaktsiooni. Elektronidega oleks tulemus sama. 
Diamagnetites on tõenäoliselt olulisemad elektronide magnetväljad, sest elektronid varjutavad prootonite tekitatud elektromagneetilisi nähtuseid.

Paramagnetites ei summuta aatomite magnetväljad üksteist väga põhjalikult kuid nende orientatsioonid on kaootilised soojusliikumise tõttu. Välise magnetväljaga saab panna nende orientatsiooni ajutiselt osaliselt joonduma. Püsimagnetites suudavad magnetilised poolused toatemperatuuril ühiselt joonduda kuid piisava temperatuuriga (aine Curie temperatuur) kaotavad need oma ferromagneetilise käitumise saades temperatuurivahemiku tõttu paramagnetiteks.

Magnetismile panustavad paaritud elektronid nagu näiteks üksikus vesiniku gaasis olev elektron. H2 vesiniku molekulis on elektronidel paariline ja magnetism asendub diamagnetismiga. Liitiumi aatomis on keskel 2 paaris elektroni, mis mõjuvad diamagneetiliselt ja välispinnal 1 paaritu elektron, mis lisab nõrgalt magnetvälja. Tugevamates magnetites on tavaliselt aatomeid, mille pinnal võib olla kuni 7 paaritut elektroni.