Keemilised elemendid kiirgavad endale omast röngtenkiirgust kui nende elektronid liiguvad madalamate elektronkihtide vahel. Madalamad elektronkihid on tuumale lähimad ning nendes vaba orbitaali tekitamine eeldab tihti tugevate kokkupõrgete toimumist. Elemendile omased röngteni footonid tekivad üldiselt kahe tipuga. K alfa tekib kui 2. kihi elektron langeb tühjale 1. kihi orbitaalile ja K beeta tekib 3. kihilt 1. (tuumale lähimale) kihile langemisel. K beeta kiirgus on lühema lainepikkusega ja energilisem kiirgus kuid selle footoneid vabaneb suhteliselt vähem. Tõenäoliselt on tavalisemaks teiselt kihilt esimesele langemised kui kolmandalt esimesele langemised. Lisaks tekib hajusalt läbi paljude vahemike "Brehmsstrahlung" kiirgust, mis tekib kui elektronide kiirust järsult muuta.
Teise elektronkihi teiseks nimetuseks on L kiht ning sellele langemisel tekkinud kiirgust tähistatakse L'ga. L alfa kiirgus tekib kui elektron langeb 3. kihilt 2. kihile ja L beeta kiirgus kui 4. elektron langeb 2. kihile.
Bremsstrahlung tähendab pidurdamise kiirgust, mis tekib elektronide aeglustumisel objekti vastu lennates. Kiirendatud laenguga osakesed põhjustavad kokkupõrgetel elektromagnetkiirgust ning piisava energia korral tekib seda ka röngtenkiirguse vahemikus. Energilisemal kõrgema pingega kiirendamisel kasvab nende tekitatud röngtenkiirguse intentsiivsus energilisema lainepikkuse juures sarnaselt ülemise illustratsiooniga. Ülemise näite puhul paistab lainepikkuse vähenemist poole võrra kui pinget kahekordistada.
No comments:
Post a Comment