Elementide röngtenkiirgusest

Keemilised elemendid kiirgavad endale omast röngtenkiirgust kui nende elektronid liiguvad madalamate elektronkihtide vahel. Madalamad elektronkihid on tuumale lähimad ning nendes vaba orbitaali tekitamine eeldab tihti tugevate kokkupõrgete toimumist. Elemendile omased röngteni footonid tekivad üldiselt kahe tipuga. K alfa tekib kui 2. kihi elektron langeb tühjale 1. kihi orbitaalile ja K beeta tekib 3. kihilt 1. (tuumale lähimale) kihile langemisel. K beeta kiirgus on lühema lainepikkusega ja energilisem kiirgus kuid selle footoneid vabaneb suhteliselt vähem. Tõenäoliselt on tavalisemaks teiselt kihilt esimesele langemised kui kolmandalt esimesele langemised. Lisaks tekib hajusalt läbi paljude vahemike "Brehmsstrahlung" kiirgust, mis tekib kui elektronide kiirust järsult muuta.
Esimest elektronkihti nimetatakse K kihiks ja sellele kihile langemisel tekkinud tippe tähistatakse K'ga.
Teise elektronkihi teiseks nimetuseks on L kiht ning sellele langemisel tekkinud kiirgust tähistatakse L'ga. L alfa kiirgus tekib kui elektron langeb 3. kihilt 2. kihile ja L beeta kiirgus kui 4. elektron langeb 2. kihile. 
Tavaliselt tekitatakse röngtenkiirgust elektronide kiirendamisel kasutades kümneid või sadu tuhandeid volte ning lastes neil seejärel lennata metallist sihtmärgi vastu tekitades järsul aeglustumisel röngtenkiirgust. Sellise energiaga kokkupõrked võivad põhjustada aatomitest ka sisemiste elektronide vabanemist ning kaasnev ülemiste elektronide langemine tekitab kindla sagedusega röngtenkiirgust, mille energia võrdub elektronkihtide vahelise energia erinevusega.

Bremsstrahlung tähendab pidurdamise kiirgust, mis tekib elektronide aeglustumisel objekti vastu lennates. Kiirendatud laenguga osakesed põhjustavad kokkupõrgetel elektromagnetkiirgust ning piisava energia korral tekib seda ka röngtenkiirguse vahemikus. Energilisemal kõrgema pingega kiirendamisel kasvab nende tekitatud röngtenkiirguse intentsiivsus energilisema lainepikkuse juures sarnaselt ülemise illustratsiooniga. Ülemise näite puhul paistab lainepikkuse vähenemist poole võrra kui pinget kahekordistada.


Moseley leidis 40 elemendiga seose prootonite arvu ja kiirguse sageduse vahel sirgjoonena kui ühel teljel on prootonite arv ja teisel teljel elementide kiirguse sageduse ruutjuur.
K alfa kiirguse energia valem kui Z on prootonite arv. Viites oli ka selle kalkulaator olemas.
L ja kõrgematele kihtidele langemisel on valem veidi teistsugune. L kihile langemisel peab vabaneva energia leidmiseks prootonite arvus lahutama 7,4.