Aatomite raadius

Vaatlustes leitud kovalentsed raadiused pikomeetrites.
Arvutustega saadud kovalentsed raadiused pikomeetrites.

Aatomite diameetrid paistavad 0,06-1 nanomeetrised. Võrdluseks on DNA läbimõõt ~2,5 nanomeetrit ja selle info kandjaks olevad nukleotiidid lisavad DNA pikkusele ~0,3 nanomeetrit.


Aatomite raadiused ei ole selge piiriga ning nende poolt tekitatud jõududel on teised raadiused, kui nende keemilistel sidemetel. Näiteks ülal on illustreeritud hapniku kovalentne raadius, mis tähistab aatomi mõõtu kovalentses ühenduses molekulis ja van der Waalsi raadius, mis on nõrgem kuid suurema ulatusega jõu piirkond, mida põhjustab nõrk tõmme vastupidise laenguga aatomi suunas. Vähemalt lühiajaliselt esineb kõigil aatomitel ebaühtlast elektronide paigutust ja seetõttu ka ebaühtlast laengut. Van der Waalsi jõud paistavad orgaaniliste (mittepolaarsete) lahustite kooshoidjatena kuna need ei saa erinevalt polaarsetest ainetest (nagu vesi) ioonseid sidemeid luua. See tõmbuv toime on tugevam väikeses vahemikus kuna liigse läheduse tõttu hakkavad sama laenguga elektronkihid aatomeid/molekule eemale tõukama ning van der Waalsi raadius tähistab selle jõu optimaalset distantsi. Vesinikul on selliseks raadiuseks näiteks 0,1 nanomeetrit ja elusolendites levinumatel elementidel (O, N, C) on need 0,14-0,18 nanomeetri vahel. Üldiselt kaldub see olema kaks korda suurem kovalentsest raadiusest.

Erinevatel viisidel leitud raadiuste tabel. Van der Waalsi raadius paistab osade elementide puhul paarkümmend protsenti suuremana kovalentsest raadiusest ja teistel juhtudel üle 4 korra suuremana. Osade elementide nagu vase ja tsingi puhul võib kovalentne raadius veidi suurem olla van der Waalsi raadiusest.