Rõhu jõu sõltuvus pindalast

Mida suurem on see ruum, seda rohkem võib rõhk selle seintele mõju avaldada isegi kui eri mõõdus ruumid oleks omavahel vaba õhuvahetusega. Seda seost kasutatakse ära masinates ja seadmetes kuid see on ka oluline omadus kehas veresoontes ja kopsudes. See nähtus on tugevam vedelike korral kuna nende ruumala on palju raskem rõhuga mõjutada.  

Hüdraulilise tõstja kasutamisel saaks käsitsi avaldada piisavalt mõju autode tõstmiseks kuid rõhu jõu kasvuga proportsionaalselt esineb sellises olukorras väiksem liikumine. Näiteks kui käsitsi lükata 100 cm vedelikku ning see avaldab mõju 100 korda suurema pindalaga ruumile, siis rõhu jõud kasvab selles suuremas ruumis 100 korda kuid samas see liiguks ainult 1 cm võrra.

Pinge on sõltuvalt anuma kujust üldiselt lähedal rõhu ja raadiuse korrutisele. Veresoonte puhul saab arvestada silindri kujulise ruumiga.

Õhupalli täis puhumine on alguses raskem selle väikese pindala tõttu võrreldes kopsudega. Vastsündinutel on analoogne probleem esmakordsel sisse hingamisel kitsaste alveoolide tõttu. Enneaegse sünni korral võib täiendava probleemina lisaks nõrkadele lihastele olla kopsuvedelik, mille pindpinevus on tugevam (vee laadne) kui hiljem sündinutel omades sellega kerget kokku tõmbavat mõju. 
Kuigi arterite rõhk on läbi keha suhteliselt ühtlane peavad 2 korda suurema raadiusega arterid olema võimelised taluma 2 korda suuremat pinget. Vere kapillaaride kaitseks on nende väike diameeter.
Nõrga koha tekkel võib veresoon hakata paisuma (anerüsm). Esialgne paisumine võib kaitsta veresoont, sest kerakujulise piirkonna pinge on poole väiksem kui torujas piirkonnas kuid paisumine põhjustab raadiuse kasvu, mis võib veresoont veelgi kahjustada kuni soone lõhkemiseni.