Sissejuhatus

Mateeria tutvumiseks mõtlesin omaette lehekülje teha jätkuosana teadvuse mõistmisel selleks, et mateeriat fundamentaalsemal tasandil tundes neuronite tegevusega kaasnevast vajalikku leida.

Ma olen bioloogiatudeng ning ainult mõne loengu füüsikast läbinud kuid sarnane olukord oli ka neurobioloogias, kuigi sellest suutsin siiski paarsada lehekülge kirjutada. Kuna ma tegin esimese enda jaoks olulise avastuse füüsikas, siis on see teine valdkond, kus ma kirjutan neurobioloogiaga sarnase entuasmiga.

Osaliselt tahaks näha kui palju võib asjatundmatum inimene endale võõramas valdkonnas leida ja kui hästi sobivad neurobioloogia uurimisel kasutatud põhimõtted füüsika uurimisel.
Nende põhimõtete all mõtlen näiteks endale vähemtuntud teemade mittemainimist kuni tunnen kindlamalt ja et lihtsamate teemade samm-sammult õppimisega võib ruttu ka raskeid asju tunda.

Sarnaselt neurobioloogiaga arvan, et esimese paarikümne teemaga on vähe uut ning teemad on mulle nagu selle valdkonna tähestikku õppimine, et edasipidi asjadest paremini aru saada.

Loodan, et minul amatöörina neurobioloogias ja kvantfüüsikas õpitut nähes läheb teistel enneaegne eneseupitus ja tarkusega uhkustamine harvemaks või vähemalt ebamugavamaks.

Ühe lihtsaima moodusena asjade mõistmisel tasuks teada kuidas see algselt leiti. Näiteks absoluutse nulli arvutamisel märgati, et gaasi rõhk langes kindlas hulgas selle jahutamisel iga teatud temperatuurivahemiku võrra ning selle sirge graafiku järgi võis joonlauaga joonistada sirge rõhu nullpunktini, kus jahtumisel kadunud osakeste liikumise tõttu kaoks nende rõhk ning tekiks vaakum.

Kuna ma sain oma enesekindluse küllastada neurobioloogias õpitu ja avastatuga, siis ei muretse ma läbikukkumiste pärast vähemalt bioloogia-keemia-füüsika teemadel ning saan vabamalt tundes asju avalikult uurida.

Veidi sain ideid stiilivaliku osas Jim Al-Khalili sarjadest (youtube'st otsides vabalt saadaval) mida avastasin natuke enne kvarkidest kirjutamist. Kohati oli seal väga praktiliselt kirjeldatud lähenemine, millega need avastused tehti.
Richard Hammondi saade "Engineering connections" oli teine suurem mõjutaja ning sealt sain teada, et rõhu muutus on temperatuuri muutja.

Üldiselt eelistan õppida kõige huvitavamat asja, mida saan vähima vaevaga endale selgeks teha. Umbes nagu vesi, mis voolab vähima takistuse suunas.
Osalt on psühhologilise energia allikaks pisiavastused mida ma üritan peaaegu igas lõigus teha ning maailmavaate täienemisel võib olla tugev elevust andev mõju.

Eriti meeldib mulle näha inimlike võimekuse piire, mis paistavad vägagi muljetavaldavad ja peaaegu kõigile saavutatavad kui nad takistavaid vabandusi ei otsi. Seni paistavad need palju paremad kui nooremana arvasin.

Tüüpsuhtumisena üritan iga päev vähemalt paari lause jagu uusi asju selgeks teha ning õpitu peaks aitama mõista seadete tööpõhimõtteid, et sellest oleks igapäevaelus abi. Igaüks peaks sellise tempoga hakkama saama aga sellise info väljasõelumine võtab ettearvamatult palju-vähe aega.
Piesoelektriline efekt oli selles osas omamoodi "jackpot" (nagu ka pooljuhtide osa). Korraga sain selgeks mis tööpõhimõttega töötavad elektroonilised kaalud, surve ja rõhu sensorid, mikrofonid, lihtsamad kõlarid, sonar, ultraheliaparaadid ning aatomite täpsusega liigutusi vajavad aatomeid näitavad-liigutavad mikroskoobid.

Võrreldes neurobioloogiaga on kvantfüüsikal omad julgustavad omadused. Kui närvisüsteemis on vähemalt sadu erinevaid närvikimpe, ajutuumasid ja ajukoore alasid, siis näiteks aatomis on erinevateks osadeks elektronid, prootonid ja neutronid. Viimased kahes on teadaolevalt gluuonväli ja kahte erinevat tüüpi kvarke. Kaasates footonid ja mesonid saab umbes 10 eri osa, millest aatommudel kokku panna. Põhiprobleemiks on ainult asjade väiksus ja kaudsed meetodid nende osakeste tuvastuseks.