Erirelatiivsusprintsiibi järgi peaks füüsikaseadus kehtima igas inertsiga liikuva vaatluskohas kuid erinevusi võib olla, kui vaatluskohad või vaatlejad liiguvad inertsiaalse liikumise asemel üksteise suhtes kiirendades või aeglustades.
Üldrelatiivsusprintsiibi järgi peaks füüsikaseadused olema ühtsed kõigi inertsiga ja kiirendusega liikuvate objektide jaoks.
Einsteini üldrelatiivsusteooria (1916) täiendas üldrelatiivsusprintsiipi mateeria aegruumi "kõverdava" mõiste lisamisega, kus liikuvad objektid on mateeriale lähenedes sujuvalt järjest rohkem mõjutatud selle gravitatsiooni poolt. "Kõverdumist" arvestavates valemites kasutas Einstein kõverdpindu leidvaid arvutusi nagu diferentsiaalgeomeetriat, mis oli aeganõudev protsess kuid saadud teooria gravitatsioonist on suutnud püsida siiani.
Ühe erirelatiivsuse teooria (Lorentzi transformatsioon/teisendus) järgi saab teisendada eri kiirustega ja eri suundades liikuvate vaatlejate vaatluseid ühest teise ning need vaatlejad võivad asju leida erineva aja kulgemise tempoga. Hendrik Lorentzi (1853-1928) erirelatiivsuse ideid kasutas edasi Einstein oma 1905. artiklis kuid juba Lorentzi arusaamade järgi võisid universumis eri kiirusega liikuvad vaatlejad mõõta erinevat aja kulgu. Seejuures paistab valguse kiirus vaakumis ühtsena sõltumatuna valgusallika liikumise kiirusest ja suunast.
Galilei teisenduse järgi sai eri kiirustega liikuvate vaatlejate asukohta absoluutses ruumis ja ajas leida erinevate kiiruste ja suundade arvesse võtmisega ning üksteise suhtes võrrelda erinevuste liitmise/lahutamisega kuid alates Lorentzi teooriast peeti Galilei versiooni sobivaks aeglaste liikumiste korral ning eemaldati eeldus, et üle universumi kehtib ühtne ruumi ja aja kulg.
Lorentzi tegur on tähistatud gamma sümboliga. Selle väärtus on 1 seisva objekti korral kuid kiiruse lähemisel valguse kiirusele väheneb ruutjuure aluse väärtus ja Lorentzi teguri väärtus kasvab.
Lorentzi teguri (gamma) järgi saab leida ka erinevat aja kulgu, muutusi massis ja liikumise suunas paistvate asjade näilise kuju muutust. Need muutused on kordselt võrdsed tabelis nähtud gamma väärtustega.Näiteks 0,9 valguse kiiruse juures peaks näiline mass suurenema 2,294 korda ning sama palju kordi peaks asjad liikumise suunas kokku surutuna paistma. Objektid ei muutu kiirenedes massiivsemaks aga neid on raskem liigutada ning täieliku valguse kiiruse saavutamiseks oleks vaja lõputult palju energiat.
Aja kulgemise kiiruse saab lihtsalt normaalaja jagamisel gammaga ehk liikudes 90% valguse kiiruse juures liiguks kell 2,3 korda aeglasemalt.
Gamma väärtus saab valguse kiirusele lähenedes kasvada lõputult palju olles täpselt valguse kiirusel lõpmatult suur.
No comments:
Post a Comment